Tänavu möödub 140 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest. Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinimustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp.

Tähista sinagi seda olulist päeva ja pane lipp lehvima!

Sõjavägede paraad Tallinnas Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval. X Kooliõpilaste rood

Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu.Iseseisvuspäeval, võiduühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Sinimustvalge võib heisata avalikel üritustel ning igaühel on õigus seda lippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul.

Kas teadsid, et…?

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle saja aasta vana.

On väga haruldane, et riigil on esimene lipp on alles.

Esimene sinimustvalge, 1884. aastal valmistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ajalooline lipp, mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Eesti lipu kohta on tehtud ka laul!

Eesti lipp

Martin Lipp / Enn Võrk

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”

Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda, mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

27.juunil 1922 võtab Riigikogu vastu riigilipu seaduse. Selles on kirjas järgmised paragrahvid:

§1 Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine)-must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

§2 Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel – riigivapp.

§3  Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus.

Nõukogude Liidu lagunemine ja laulva revolutsiooni algus Eestis loovad eeldused selleks, et seni keelatud rahvussümbolid tuuakse taas avalikkuse ette. Sellel ajal algab Eesti iseseisvuse taastamise protsess, mis annab inimestele lootust ja julgust oma identiteedi ja vabaduse eest seista. 1988. aasta juunis heiskavad Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 liikmed rahvuslipu Suure Munamäe torni tippu, tähistades sellega olulist sammu vabaduse poole.

3.juuni 1988. pidid alanud Tallinna vanalinnapäevadel ja esimestel öölaulupidudel lehvisid sinimustvalged lipud juba avalikult.

23.juuni 1988 ilmus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s, milles muuhulgas öeldud: “Tunnistada ajalooliselt kujunenud sini-must-valge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks. Pidada vajalikuks kehtestada rahvussümboolika kasutamise ja kaitse kord.”

20.oktoober 1988 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti rahvussümbolite kasutamise põhimääruse, milles sätestati, et rahvuslippu võib heisata ja kasutada kõikidel avalikel ja perekondlikel üritustel.

17.veebruar 1989 ENSV ÜN Presiidium võttis vastu seadluse, milles otsustati, et 24. veebruar on Eesti iseseisvuspäev ja 24. veebruaril heisatakse sinimustvalge rahvuslipp Toompeal Pika Hermanni torni. Seadlus ilmus 19. veebruari lehtedes.

23.veebruar 1989 kell 22.00 langetati Pika Hermanni tornis ENSV punalipp ja anti üle Ajaloomuuseumi töötajatele. Järgmisel hommikul kell 8.33 heisati Tallinnas Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp.

Hetkel kehtiva Eesti lipu seaduse leiad SIIT