Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).

Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi Kaitseliit.

Pärast Võnnu all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst Johannes Põdder* oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”

• 1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ning seda päeva taheti hakata tähistama igati suurejooneliselt. Üldiselt peeti Võidupüha enne sõda siiski peamiselt kohtadel. Erandiks on vaid Vabariigi 20. juubeliaasta, mil erakordselt suurejooneliselt tähistati nii Võidupüha kui ka XI üldlaulu- ja tantsupidu 1938. aastal Tallinnas. See oli ajastu suurim pidustus, mis koondas rahva ühtsesse vaimustusse ja rõõmu.

Toona Vabaduse väljakul peetud paraadil oli rivis 16 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kodutütart ja noorkotkast. Sõjaeelse vabariigi viimaseks jäänud Võidupühal, 1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, avati näitus „100 aastat Pärnu kuurorti” ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikohas mälestusmärk. Need sündmused tõid kokku tuhandeid inimesi, kes tulid austama ja meenutama minevikku.

Pärast 50 aastast vaheaega tähistati taas Võidupüha Eesti muinsuskaitse seltsi eestvedamisel, kui 23.-25. juunini sõideti Tallinnast erirongiga ligi 300 inimesega Vabadussõja lahinguväljadele. 1992. aasta Võidupühal toimus kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja Võidupüha raames toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus 1993. aastal Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. See oli märk rahvuse tugevusest ja jätkuvast iseseisvuse püüdlusest.

Edasi sõitis vabariigi president koos kaaskonnaga Tartusse, kus Raekoja platsile olid üles rivistatud kaitsejõudude üksused. Lennart Meri pidas kõne, milles rõhutas: „Tegin kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades ning alustada seda demokraatliku Euroopa traditsiooni Tartust, Eesti nooruse linnast, kellele tänapäev võlgneb meie poliitiliste traditsioonide sünni.” See kõne kinnitas rahvale, et nende ajalugu ja väärtused on olulised ning neid tuleb hoida ja tähistada tulevastele põlvedele.

Võidupüha tähistamine Tartus 23.06.1936, Kaitseliidu mootorratturite saabuvad võidutulega. 
Foto: Rahvusarhiiv

* Kindral Ernst Põdder oli Vilno sõjakooli kasvandik. Ta võitles Vene tsaariarmee ohvitserina nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses maailmasõjas. Tagasi kodumaale, Eestisse, jõudis ta just õigeks ajaks, et oma sõjamehetarkusega osaleda riigi loomise keerulistes sündmustes. Landesveeri sõja väejuhina, Kaitseliidu alusepanijana ja otsustava tegutsemisega detsembrimässu ajal on ta jäänud ajalukku legendaarse ning koloriitse kujuna.

Vaata tema kohta rohkem SIIT

Uus Kaitseliidu lasketiir Nõmmel. Mustamäe kaldal. Esimene avamise lask kindral Põdralt. 16.III 1930 Tallinn.

Autor: Mari-Ann Veermäe, Keila malevkond