Harju Maleva (algselt nimetusega Harju Kaitseliit) taasasutamise koosolek toimus Keilas. Esimesest koosolekust võtsid osa Juuru, Jõelähtme, Keila, Nõmme, Rapla ja Tallinna (Mustamäe) malevkondade ja lipkondade ning rakendusspordiselts „Tarapita“ esindajad (kokku 56 isikut). Kohal oli ka Kaitseliidu ülema kt. Kalle Eller. Koosolekut juhatas Raplast kutsutud Manivald Kasepõld ja protokollis Aivar Pajupuu. Koosolekul valiti ka kolm juhatuse liiget: Heldur Toomet (Rapla lipkond), Valdeko Sikka (Keila), ja Meelis Jürisson (Nõmme malevkond). Plaanis oli praeguse Harjumaa territooriumil asutada kaks lipkonda – Ida-Harju (Tauno Martin) ja Lääne-Harju (Lembit Tõns). A. Pajupuu mäletamist mööda algatatigi samas Lääne-Harju lipkonna loomine (pealikuks Lembit Tõns).
Koosolek valis maleva esimeseks sõjajärgseks pealikuks Manivald Kasepõllu ja Kaitseliidu ülem K Eller kinnitas koosoleku otsuse. Ning uue maleva pealiku käskkirjaga nr.1 /03,09,90/ määrati Kaitseliidu Harju Maleva staabiülemaks Heldur Toomet (dok-K Ots).
Juba kuus päeva hiljem – 15.05.90 – toimus Saue kompanii taasasutamise koosolek tolleaegse ZOOVETVARU kontori saalis ja pealikuks valiti Ülo Ostumaa ning päev hiljem 16,05,90 toimus Nissi malevkonna taasasutamise koosolek, kus osales 55 asutajaliiget. Pealikuks valiti Andres Sikka (Nissi Teataja nr 3, 1994).
Taustaks veel niipalju, et TLN malev taasloodi 1991. kevadel ja Rapla malev sai alguse 1991. putshi ajal kui Rapla maakonna üksused Harju malevast lahutati.
Tekst: Andres Sikka
Lisa kommentaar