Keila malevkonna maakaitsekompanii harjutas 23-25 august linnalahingut ehk võitlust asustatud punktis/hoonestatud alal.
Laager oli sisukas ja täis palju õppimist. Päeval kui osalejad tagasi tulid olid kõik väga rahul kuid väsinud. Üks võitleja kirjeldas kui detailideni planeeritud õppust. meelde jäi tal ülema fraas “Pool tundi teeme, siis tuleb vihm”. Lisaks linnalahingule tuletasid taas meelde ka esmaabiandmist!
Proovime tuua lugejateni vahetu võitlejate kogemused ja emotsioonid siis jagame teiega ka nende hinnang/tagasiside laagrile:
-> Võitleja nr. 1 Minu arust oli ideaalne tasakaal õppimise ja hingetõmbeaja vahel. Said rahulikult moodulist moodulisse minna ilma kiirustamata. Tänu sellele kinnistusid tegevused kuna suutsid väsimata ära teha. Sarnase teema puhul võiks järgnine kord teha kuskil varemetes, mis simuleeriks reaalsemat olukorda. Aga muidu 5 pluss ja tänud korraldajatele ja instruktoritele!
-> Võitleja nr. 2 Olen ka väga rahul õppusega. Aastatega oli palju meelest juba läinud. Hea oli meelde tuletada ja uuesti teha ning uusi asju juurde õppida. Õppus oli sisukas ja niisama passimist polnud. Midagi hoopis muud, kui nt metsalaager. Kõik võitlejad said minu meelest oma ülesannetega hästi hakkama ja õppisid palju juurde. Suurem osa võitlejatest olid esimest korda linnalahingu õppusel. Pühapäevaks oli edasiareng meeletu. Rohkem drille ja läheb järgmine kord veel paremini. Tänud korraldajatele ka kõigile osalejatele.
-> Võitleja nr. 3 Õppus kui selline väga hea, uued asjad, selged drillid, head kontrollharjutused, super seltskond! Õppisin väga palju Natuke ka konstruktiivset tagasisidet alt poolt ülesse poole vaadates. Mina, kui tavaline laskur-autojuht, oleks oodanud selgemaid juhiseid, nii rühma kui jao tasandil enne konkreetsete ülesannete sooritust. Et, mis, kus ja kuidas hakkab toimuma, kuni detailideni välja (a’la kes on ees, kes taga, kes avab ukse, kes viskb granaadi jne.) Tean, et käsk oli antud ennem ka mõlemale rühmale korraga, aga suures seltskonnas võib midagi kaduma minna, või võib midagi valesti mõista. Sellest tulenevalt oleksin soovinud natuke personaalsemat selgitust. Nägin ka mõnede kaasvõitlejate silmis küsivaid pilke ja hetkelist peataolekut. Samas saime ikkagi suurepäraselt hakkama “voolavus” vedas välja. PS.nagu oleks ikka korralikult peksa saanud, kõik kohad valutavad. Aga nüüd õlled ja sauna, Teiega oli tore
-> Võitleja nr. 4 Ja eriti õpetlik oli viimane päev. Päris vastasega lahingut pidada, mitte papist märke sihtida. Kui harjutuste ajal tegelesin pidevalt teooria poolega, mida, mis järjekorras ja kuidas on õige teha, siis lahingud andsid teadmise, et päris olukorras kaob teooria tahaplaanile ja tegutsed lihasmälu järgi. Mu adrekas oli nii üleval, et tagantjärele imestan isegi, kui väga nautisin vastase üllatamist ja julmalt talle näkku tulistamist. Veits isegi hirmutav
Laagris tehud õppe kohta valmis ka väike video!